Esimene tööintervjuu!
Päev algas meil kell 9. Alustasin päeva skype kõnega kodustele ja Mari samal ajal magas veel. Kui skype tehtud oli hommikusöögi aeg as always, viimasel ajal üritame süüa eestipärast toitu, mis kuidagi välja ei tule, sest siin kõik nii nagu on, one word - tehis. Kõige rohkem igatseme kohvi, musta leiva ja pasteedi järele. Nii tahaks!
Pärast söömist vahtisime telekat ja olime arvutis nii kaua kuni oli aeg hakata sättima. Meil oli siis täna our first job interview! Hakkasime sättima end umbes 11 ajal, ei jõudnudki midagi eriti teha kui oli aeg juba välja minna. Väljusime oma nunnust kodust kella 12.30 paiku, kõige pealt suundusime oma kohalikku Daily mail poekesse, kus me oleme juba püsikunded, kogu aeg käime seal oma oyster kaarti top up'mas. :D
Bussi peatuses avastasime, et olime koju unustanud selle pere telefoni numbri, mida igaks juhuks vaja, kui me ära eksime ja Mari loomulikult unustas ära, millises bussipeatuses me peame maha minema ja millise bussi peale peab üldse minema. hahahahaha Ehk siis läksime täiesti umbes. Sõit Crystal palace'sse kestis umbes 1h, päris pikk oli, aga sellegi poolest nägime mitut uut naabruskonda. Crystal palace'sse jõudes läksime omaarust maha täiesti vales peatuses, kuid mis lõpude lõpuks ostus siiski õigeks, meil oli bussi pealt väljudes aeg ainult 15 min ja meil polnud õrna ainugi kuhu minema peab, uuups. Küsisime abi ja lõpuks, ise ka ei tea kuidas, olime me Fox Hill street'il. Everything is possible with us! Pere kellega meil intervjuu oli lihtsalt nii armas ja tore. Neil on 4 aastane tütar Laura ja 8 aastane poeg Ryan. Mõlemad pruuni silmsed ja pruunide lokkidega. Ahhh, kohe majja sisse astudes olid nad nii lahked meie vastu. Istusime nende köögis ja tegime intervjuu. Algul nad lihtsalt rääkisid, millised nende laste päevad välja näevad jne. Siis jõudis jutt selleni, et me peame lahkuma augusti lõpus ja see neile ei sobinud, nad tahavad kedagi, kes oleks min 6 kuud, ehk siis big no for us. lahkusime päris nukralt, sest meil nii väga vaja seda tööd, väike Laura isegi lehvitas meile akna pealt :)
Enne koju tulekut käisime veel primarkis, Maril oli emale vaja seelik osta, siis veel kiire käik Sainsbury ja koju me jõudsimegi. Tegime süüa ja nagu ikka vaatsime telekat. Saatsime veel mitu uut taotlust ära ja siiamani oleme saanud päris mitu vastust. Loodame, et mõnigi meile sobiks. Please! Kui ei siis meil järgmine nädala lõpp koju tulek, nuuuks :( Aga praegused pakkumised on olnud päris head ja ainult suveks, ehk siis perfect for us. Praegu joome kakaod, sööme kõpsiseid ja teeme kodustega skype. Nii mõnna!
HOIDKE MEILE PÖIALT SÕBRAD, et me tööd saaks!
Love always
Eliise
No pic, sorry :(
No comments:
Post a Comment