Ma ei teagi kuidas nüüd alustada... või noh hommikul oli ju kõik veel usual stuff. Mul on tunne, et ma aimasin tänast päeva ette, sest öösel mingit magamist küll ei toimunud, liiga palju mõtteid korraga. Tõusime üles, sõime ja hakkasime töö asju ajama. Ullud business womanid oleme ikka. Mõtlesime... asjad ikka üldse ei liigu ja kuna Keith ütles et pmst oleks meil võimalik veel see Oxfordi töö saada, siis hakkasimegi sellega kohe tegelema. Kirjutasime pubi manageri Craigiga ja ta ütles, et kahjuks selles pubis tal enam kohti pole pakkuda, aga et tal on ka üks teine pubi (natuke rohkem asustatud kohas, ja mitte väga kaugel Oxfordist ja Witneyst). Olime kohe nõus sinna minema. Nüüd oli vaja veel teha intervjuu. Kell 3. Aga kuna meil oli selleni veel nii palju aega, siis otsustasime, et hakkame kooki küpsetama. Käisime poes, ostsime kõik vajaliku ja voilaaa- varsti oligi meie maitsev koogike valmis- Oreo brownies. Siis tegime veel ühe väikse filmika ja peagi oligi kell juba nii kaugel, et pidime Craigile helistama. Of course oli enne seda kohutav vaidlus kumb meist helistab, what else to do than rock paper scissors. Jaaa ülla ülla....kes jälle kaotas....Mari muidugi. No jah. Helistasin siis. Miks kõik inglased nii toredad on? Pmst see polnudki mingi intervjuu vaid pigem informatsioon, kuidas me sinna pubisse kohale saame ja mida töö endast kujutab. Niisiis.....MEIL ON TÖÖKOHT OLEMAS. Ma olen nii kaua oodanud, et ma saaks seda siia kirjutada. Peale telefonikõnet olime mõlemad nagu .....osssa seda ei saa isegi kirjeldada.Ühesõnaga lahkume Daria juurest laupäeval ja istume rongi peale. Oxfordis oleme kell 3 ja meile tullakse stationisse järgi. Pubi pakub meile ka elukohta, mis on pubi kohal ja head palka. Mida enamat veel tahta. Muideks avastasime ka, et Oxfordi ja Londoni vahelt on mega mugav liigelda. Rongiga sõidab tund aega ja maksab nii 6 või 8 naela, niiet polegi nii hull, meie praegusesse elukohta Bromleysse on ka ikka väga kallis, kuna see asub Londonist lõunas- sõidame ka kuskil tund aega kokku ja maksame nii 4 eurtsi. Vahe on aga selles, et Oxford on tunduvalt kaugemal. Plus need rongid sõidavad 24 h, seega saame ükskõik millal Londonisse tulla. Nii tore ikka. Homme hakkame pakkima ja lähme veel viimast korda Bromley kesklinna. Nii põnev, lähme ülikooli linnakusse! Uued seiklused ees.
Lots of Love
Mari
 |
| Master Chef |
 |
| Lõpptulemus |
 |
| Ja nii me lebotame päevast päeva oma tehnika otsas |
No comments:
Post a Comment