Another wonderful day

Ja algas jälle töönädal, ei teagi kas rõõmustada või mitte, sest meid ootab Laupäeval ees kohutav tööpäev, kuna Standlake'is on perepäev, mis kaasab endaga The Bell'i külastuse, ehk siis oodata on ligi 100 inimest. Samas aga tahaks et aeg kiiremini läheks, sest täna tuli ikka päris suur koduigatsus peale (esimene kord), siuke ikka päris päris suur. Ja kolmandaks meil on juba järgmisteks vabadeks päevadeks plaanid tehtud, mis tunduvad nii ahvatlevad. Aga räägiks nüüd ikkagi tänasest päevast. Algas sellega, et Eliise läks alla koristama ja mina lihtsalt mõnulesin voodis. Siis kella 11 ajal ajasin ennast püsti ja läksin Eliisele seltsi. Valmistasime endale mõnusad väiksed hommikusöögid ja tulime oma tuppa. Kell 12 nagu ikka algas tööpäev. Lõuna ajal polnud väga kliente, seega oli siuke mõnus rahulik, ja meie saime oma SuDokusid lahendada, awesome. Kuna meil on mingi ilge jama nende panga asjadega siin ( see et me ei saa kontot avada kuna peame siin elama vähemalt 6 kuud, siis et meil peab olema oma elukohta tunnistav tõend ja blablabla) siis võtsime Craigi nõu kuulda ja mõtlesime et lähme proovime veel ühes pangas, mis asub Witneys. Õnneks kuna meie kokk Junis elab Witneys ja tal on auto siis küsisime kas ta saab meid ka peale võtta. Ja nii me siis läksimegi kell 3 auto peale. And it was a long and scary ride. Kui keegi oleks meist pilti teinud, siis sealt oleks saanud umbes siukse kaadri nagu tehakse lõbustusparkides ameerikamägedel. Ma ei tee nalja, väga mitmel korral ma mõtlesin, et ma ei pääse eluga, ja mis mina, Eliise.....vooooh..tüüp oli ikka päris mitme südari äärel. Ja ta istus ees. Kui kohale jõudsime siis pmst hüppasime autost välja, ütlesime viisakasti et nii tore et ta meid ära viskas ja läinud ta oligi...nagu tinavile (nii tore sõna). Seiklesime pisut peatänaval, kuni lõpuks leidsime oma panga, NatWest. Ja mis te arvate mis nad meile ütlesid, et meil on vaja tõendit elukoha kohta, mille me peaks saama Eesti pangast, täielik jaburus, Craig lubas ise homme asja uurima minna. Siis käisime veel Bootsis (drugstore) ja Waitrose'is, kust ostsime elu parimad nektariinid, tuletas kohe Eesti suve meelde, ja  muidugi  Crunchy nut'se, our favorites. Kell 4 hüppasime bussi peale ja peagi olimegi kodus tagasi. Nii imelik on mõelda, et me oleme Inglismaal.....välismaal, sest siin on kõik juba nii omaks saanud, nagu ka see et me kutsume pubi oma koduks ja ega me tegelt siin väga ei liigu, mis ka kindlasti mõjutab seda tunnet. Ainuke asi mis toob mõtted maa peale tagasi on see et keel on teine, muud midagi. Nii nii kuhu ma jäingi. Jõudsime siis koju ja rääkisime Craigile story ära. Siis otsustasime jooksma minna. Kõik valmis... Callum ka platsis ( põhjus miks ta meiega jookseb on see et ta saab sellest motivatsiooni oma figuuri parandada) ja jooks alaku. Ja mõne saja meetri pärast, olin mina kutu piilu, või noh kõike energiat ja muud mul jagus, lihtsalt viimasel ajal on hakanud mu jalad tunda andma, liigesed valutavad, hakkan vist vanaks jääma :( ühesõnaga ütlesin siis neile et jooksku nad edasi ja et ma lähen tagasi. Jõudsin ilusti koju, ja tegin siis siin harjutusi. Päris paha ikka. Varsti tuli Eliise ja siis logelesime kuni uue vahetuse alguseni, mul tuli ikka korralik uni peale, kui tööpäeva poleks olnud, oleks ma järgmise päevani maganud, ausalt. Ja oi nüüd läheb põnevaks...... Meil juhtus ikka päris naljakaid asju täna :D ..... Eliise tahtis minna vannituppa, mis asub koridori lõpus. Meil siuke asi, et alati kui uks on lahti ja valgus koridori paistab, siis võid kindel olla et vannituba on vaba. No nii kõik oligi, Eliise siis rahuliku südamega hakkas ust rohkem lahti tegema, kui järsku kuulis, et Peter on dušši all ja ütles Eliisele: " I'm in bathroom" or sth like that. Eliise jõudis natuke ust lahti teha, siis tõmbas ruttu kinni, jooksis tagasi tuppa, ja üritas oma hingamist tagasi normaalseks saada, tüübil tulid lausa külmavärinad peale. Sellega veel lugu ei lõppenud. Alustasime oma tööpäeva, Eliise tegi täna ordereid (toidu tellimusi) ja mina olin nö abis. Tegime oma tavalisi asju ja siis järsku vaatan Eliise poole, ja see ei suuda ennast vaos hoida, ma siis küsisin et mis toimub, jaaaaa siis ta ütles mulle et ta läks kööki ja Peter oli seal, ning ta küsis Eliiselt: "Was it you earlier?" Ja Eliise oli nagu mmm jah, Im really sorry. Ja siis lõhkes pomm " Did you want to have a shower with me?" Ma oleks nii väga tahtnud Eliise reaktsiooni näha. Igastahes kui ta sealt köögist välja tuli, siis tal olid külmavärinad peal ja ta ei suutnud rääkida. Gus küsis ka mis toimub ja me rääkisime talle loo ära, ja Gus oli, et see on ikka liiga veider. Et ta saaks aru, kui keegi ütleks midagi sellist kellelegi kes on mega lähedane, aga et nagu Peter meie creepy stalker seda Eliisele niimoodi ütles......vuuuh, ja nagu ikka meie suur vennaraas Gus lubas et ta ütleb paar kurjemat sõna Peterile tööpäeva lõpus. Gus on ikka nii tore, suurem vend keda ma olen alati tahtnud. Pärast tegime veel nalja, et ikka päris veidrad pick up line'id inimestel. oh jah. Õhtusöögil sattusid meil olema toredad pered: kolme väikse lapsega Saksa pere ja 7 liikmeline Ameerika perekond. Saksa perekonna üks pisike tüdruk oli nii armas, mis pani kohe õekese peale mõtlema, musid kallid sulle Liisu. Ja Ameerika perekond oli mega vaimustuses sellest et me oleme Eestist. Viisin neile toite lauda, ja siis selle sama pere pisike tüdruk, ütles mulle "I just wanted to say, that you have a beautiful skirt" :D Ja mis te arvate, that obviously made my day. Nii armas : ) Siis tulid pubisse veel kolm vanemat meest, keda Eliise teenindas, ja kes olid ka meie päritolust vaimustunud, alguses nad üritasid arvata kust me oleme "Are you spanish... italian?" Nii imelik, et meile pidevalt siukseid maid pakutakse. Siis saabusid muidugi igapäevased kunded- Joe, Dan, Anthony, Rumbles ja Emily. Rumbles pidi kirjutama Best man's speechi ühe pulma jaoks, ja ainuke asi mis ta ütles "Im so fucked." :D funny guy. Kuna me teadsime, et Dan ja Joe käivad iga päev Londonis tööl siis otsustasime neilt küsida, et kas nad ei tahaks meid esmaspäeval kaasa võtta, me saaks olla linna peal, nemad teeks oma tööd ja õhtul saaks nendega tagasi. Nemad olid muidugi kohe... ja loomulikult! Niisiis esmaspäeval lahkume Londonisse kell 5:25 hommikul, how nice. ja tagasi tuleme kuskil kella 4 paiku, et jõuaksime ka oma bändi proovi. Peale selle, et me nendega Londonisse lähme, kutsusid nad meid juba ammu bowlingut mängima, panime siis selle plaani ka paika, järgmine teisipäev. See saab naljakas olema, kuna need tüübid on klounid. Eriti Joe. Õhtu lõppes sellega, et Gus ronis jälle meie tuppa ja oiii ma olen siiamaani kõveras naermisest, eliise vehkis siin om ahambaharjaga ja mingi tilk lendas Gusile silma :D siis ta rääkis meile veel ühe oma huvitavatest lugudest- saime teada et talle meeldis kunagi lipbalme süüa. Gus vana hea storyteller. Kas te teate, et see nädalalõpp saame me ka võibolla suve tunda, hetkel lubatakse reedest esmaspäevani ligi 24 kraadi, ja päikest, pühapäeval lubatakse isegi 28 kraadi. Hooky (aaa ja kuna Hookyle ei jäänud meie nimed meelde siis ta nimetas meid ümber pinky'ks ja purky'ks) ütles selle peale, et me parem võtku sellest viimast, kuna see jääb viimaseks. Miks????? Teil on kindlasti eestis nii mõnus ja soe. Tagasi tuleme valgete luikedena, varuge endale päikseprillid, sest me võime olla ohtlikult eredad valged. Aaa ja hakake meile külla tulema, tahaks eesti keelt kuulda, ja kui tulete siis võtke pasteeti kaasa, soovitatavalt Selveri oma, just sayin :) Vau nüüd sai küll pikk postitus. Kujutan ette et enamus teist lihtsalt ei viitsinud lõpuni lugeda, ja loobus juba 6. lause juures :D AAaaa ja no tegelt tahaks ühte asja veel öelda oma kallitele Sauekatele, vaatasin teie lõpetamise videot......... imeilusad olete, ja no need laulud..... ma arvan et te teate kuidas ma nendele reageerisin : ) nagu ikka mina. Nii kallid olete. Ja tervitused kõikidele kodustele.

Lots of love and bear hugs
Mari