Päris piinlik kohe, et viimane postitus toimus 4 päeva tagasi. Aga ega siin ei ole vahepeal väga midagi muutunud ka. Täna on pühapäev ja esimest korda proovib meie manager Craig uut plaani, et köök on avatud kella 12st kella 9ni õhtul. Siiamaani on pühapäeval lõuna kestnud ainult kella 3ni, ja siis ainult baar. Homme on jälle kauaoodatud esmaspäev ehk vaba päev aga teisipäeval peab üks meist taas töötama, kuna Candace lendab kuuks ajaks Ameerikasse ja Emily töötab ainult mõned vahetused, niiet järgnevad päevad saavad meile rasked olema, rohkem vahetusi ja pikemad päevad. Üldse ei oota. Viimasel ajal on meil suhted Gus'iga halvaks läinud, või noh ma ei saa öelda et halvaks, vaid lihtsalt ta on siuke omamoodi tüüp, vahel on meiega väga tore ja teine hetk keerab juba käru. Ja need pisikesed vinklid mis ta meile viskab ei ole toredad. Aga eks me saame hakkama. Ainult natukene veel jäänud. Eilne õhtu oli jubeeee, töötasime kella 4ni. Või noh tegelt pidi ainult Eliise töötama, aga kuna pubi oli rahvast täis siis muidugi aitasin. samal ajal kui Gus ja Craig lihtsalt veetsid mõnusalt aega. Nüüd oleme ikka päris väsinud. Üleeile oli päris tore tööpäev, tegin toidu tellimus, mulle väga meeldib seda teha, ja õnneks sattusid mulle väga väga toredad kliendid, üks vanapaar, iga kord kui toidu viisin siis rääkisime mega pikalt, absoluutselt kõigest, nii hea on vahelduseks klientidega ka niisama suhelda, ja nii hea tunne on, et see kõik tuleb kergelt kuna inglise keele mõju on ikka väga suur. Me tunneme et see on ikka megalt meie eesti keelt mõjutanud, ma usun et seda on ka siit blogist aru saada, mõned laused on üle lugedes ikka täiesti absurdsed. Täna tuli see sama vanapaar ja nii tore oli kui nad nägid tuttavat nägu ja vestlus taas alaku. Viimased päevad on olnud täitsa tavalised , aaa ja muide tehnika on meid täiesti alt vedanud, minu arvuti aku läks läbi niiet nüüd mul on Gus'i vana Dell'i aku ja oma laadija, mis peab koguaeg ühendatud olema, ja eile suri mu telefon, completely gone, for good. Niiet kes iganes minuga ühendust tahab võtta siis see on päris keeruline. Telefonile pole mõtet proovida. Ilmad on siin viimasel ajal 'halvaks' läinud, kuid mulle isegi meeldib siuke pisut sombune, aeg-ajalt sajab ja täna on suht tugev tuul, niiet ma usun et varsti võib tormi oodata. Kujutan ette et Eestis on ka kindlasti juba siuksed sügise-eelsed ilmad. Nii imelik on mõelda, et me oleme juba nii kaua ära olnud, ja et see aeg hakkab varsti lõppema, me oleme siinse eluga juba nii ära harjunud. Kõige kõige suurem asi mida ma siin igatsema jään on need inimesed meie ümber. AHhhhh seda kõike ei saa kirjeldada. Britid on lihtsalt hoopis teistsugused, paljud ütlevad et pisut pealetükkivad ja kohati ebameeldivad ja külmad, aga minu arust pole vastav kirjeldus absoluutselt ligilähedalegi, või noh vähemalt Standlake'i inimesed on täiesti vastandid, see võibki tulla sellest küla-elust, aga jah nad on hoolivad ja võtavad sind väga kiiresti omaks, hetkest mil me siia tulime tundsime ennast kohe kui kodus ja oodatuna. Meie eest seistakse välja kui vaja on, ja vahel liigagi palju. Kõik pärivad meie päritolu kohta ja peavad seda uskumatuks kui hea meie inglise keel on, võin julgelt öelda, et kui ma siia tulin siis mu inglise keel polnud minu enda jaoks veel piisav, aga selle pika ajaga on kõik muutunud. Inimesed ei pane isegi tähele et me pole inglise keelt kõnelevast riigist, paljud arvavad et me oleme pärit Lõuna-Aafrikast või Austraaliast, no seda muidugi ei arvata et me siit pärit oleme, kuna aktsent on ikka juures. Enamjaolt on inglise keeles rääkida isegi kummaliselt kerge, minu soov enne siia tulekut oli saada inglise keel soravaks, mul on nii hea meel et ma võin öelda et ma olen poolel teel sinna või isegi kaugemal, ja no muidugi Eliise.... ma lihtsalt ei saa mainimata jätta, et tema inglise keel on parananed mega mega palju, absoluutselt ei teki meil raskusi arusaamisega, küll aga vahepeal juhtub nii et jutu keskele tuleb paar eesti keelset sõna :D ja siis on ikka päris naljakas. Ma poleks iial uskunud et ma nüüd seda ütlen, aga ma jään igatsema ka inglise toitu ja neid traditsioone, nagu näiteks Sunday Roast jne. Meie köögi kutid on niiiii lahedad, eriti Junis, kes viimasel ajal teeb meie jaoks kõike, ta on siuke leiutaja tüüp, iga õhtu kui vaba aega on siis mõtleb mingeid uusi retsepte välja ja proovib neid kohe valmistada, siis meie oleme esimesed maitsjad ja peame andma nõu maitsestamise kohta. Näiteks üks päev valmistas ta spring rolls'e, mis olid mega huvitavad. Enne kui me siit ära lähme, siis me peame neilt välja pinnima kõik head retseptid, nagu sticky toffee pudding ja hot chocolate fondant ja siis pea and ham rissotto. need asjad viivad lihtslat keele alla. Vahepeal tekib lausa selline tunne et ei tulegi koju tagasi, nagu päriselt, kodu igatsus on küll, aga mitte selline et nüüd kasvõi tormaks koju, muidugi ma tahan kõiki juba näha, aga see kogemus mis me oleme nüüd saanud ja see suvii.....ooooo seda ei saa me enam kunagi tagasi, lihtsalt tuleb võtta kõik. Nii palju asju tahaks veel teha, tahaks minna mere äärde, ma usun et ma teengi seda, ja siis tahaks veel londonisse minna London eye peale kuna sinna pole ka veel jõudnud. Siis tahaks veel teha palju poe tuure pmst kogu aastaks eestis, kuna siin on kõik nii odav jne, neid asju on nii palju. Ma poleks iial uskunud et see suvi selliseks kujuneb ja et meile siin nii väga meeldib, vähemalt siis kui meil olid esimesed kaks nädalat siis oli küll siuke tunne et oh deam ikka midagi ei tule välja ja et lendame tagasi, päris desperate olukord oli. Nii palju on selle ajaga muutunud. Mõtlesime et proovime, lihtslat proovime, kuskile siia high schooli sisse saada, aga no kuidas me ikka saame, kõik läheks liiga keeruliseks, aga mõte iseenesest on ju hea :) Igastahes see on kindel et me tuleme siia veel tagasi, 100 %, usun et juba aastavahetusel, kuna plaanid juba paigas, nii lahe et inimesed meid juba tagasi ootavad kui me pole isegi veel ära läinud. postitus tuli nüüd ikka päris pikk, pilte mul kahjuks enam ei ole, kuna kõik läksid mu telefoniga, paar pilti oli sellest kui me üks päev Witneys käisime, aga ega rohkem polnudki. Lihtsalt tahtsin teiega jagada meie vapustavat suve ja kogu selle olemust.
Hugs and kisses
Mari
No comments:
Post a Comment